Minu sünnikodus oli suur viljapuuaed ning lapsepõlve suved veetsin talus vanaema juures. Hommikuti aeda joosta ning enne hommikusööki kõhu marju ja herneid täis süüa oli minu igapäevane rutiin. Nii nagu aiasaadusi armastasin ma ka metsaande. Vanaema talukoht asus soo ääres ning suvised murakalkäigud olid põnevust täis. Sõin palju vilju ning taimi, mida ei teadnudki, kas need söögiks kõlbavad. Näiteks toominga marjad olid ühed mu lemmikud, samuti sai söödud ja näksitud kõikvõimalikke heinataimi, seemneid, õisi ja vilju.

Nii minust kasvaski lootusetu korilane.

Ükski sügis ei möödu üksi metsi avastamast ning sügavkülmikusse kogun suvemaitseid niipalju kui mahub. Avastan end teinekord suvekingades ja kleidis keset marjametsa ning ma annan endale aru, et olengi natuke “teistmoodi” ja olen sellega leppinud.

Täna elan ma mustikametsas. Suvised varahommikud ahetavas metsas on maailma kõige ilusamad hetked.  Korilasepisiku on saanud külge ka noorim tütar. Tema järgi saan aru, kas mustikad on juba valmimas ning tema tuli selle peale, et ka mustikaõied on magusamaitselised.

Foto: vaade kodust hommikusse metsa

Noorem tütar on ka Ecomari loomise ajendiks. Temaga emapuhkusel olles tulin mõttele kirjutada raamat, mis käsitleb lapse ja looduse lõimimist. Ühes peatükis kirjutasin vahepaladest ning siis jäin mõttesse, et mis oleks, kui oleks selline maitsetekomplekt, mis sisaldaks ainult põhjamaiseid marju ja neid kõige väekamaid. Panin kokku loetelu marjadest, mida sooviksin oma lapsele vahepalaks pakkuda.

Soetasin erinevaid kuivatatud marju ka poest, kuid kord kuivatatud kirsside pakil imeväikest kirja lugedes ehmusin tõsiselt – muuhulgas seisis pakil hoiatus tähelepanu häirete võimalikkusest. Marjadele oli lisatud erinevaid keemilisi ühendeid.

Kauplustes saadaolevaid snäkke uurides selgus, et tehakse küll kõikvõimalikke batoone, seemnekrõpse ja suuri marjarulle, mis aga tekitavad puru (mida kotti ja sipelgate lähedusse terrassile jätta ei saa) ning osad jätavad ka näpud kleepuma. Ehedat marja aeglaselt kuivatatud kujul ei leidunud. Põhjamaiste viljade valik tundus samuti kasin. Aeglaselt kuivatatud viljad meeldivad mulle seetõttu, et neis on säilinud üsna palju marja enda maitseehedust ja aroomi, nad ei määri näppe ning, muidugi, rohkelt säilinud vitamiine.

Seetõttu tekkis  visioon, et soovin kokku panna sellistest marjadest ja viljadest komplekti, mis annaks tõelise energia- ja vitamiinilaengu, kõige väekamatest põhjamaistest marjadest ja viljadest, mida on võimalik aeglasel teel kuivatada.

Miks haarata lõunamaise ja eksootilise järgi, kui meie kõrval metsades ja aedades kasvavad palju väekamad ja vitamiinirikkamad viljad?

Algupäraselt katsetasin kuivatamist naturaalselt – jõhvikas, aroonia, mustikas ning ebaküdoonia komplekt tundus tõeliselt väekas ja tervislik. Imemaitsvad lihtsalt minu jaoks!  Kahjuks selgus turgu testides, et nii tõeliselt ehedalt hapud marjad paljudele aga ei maitse üldse ning snäkina vahepalaks ja krõbistamiseks jäävad marjad liiga hapud.

Testisime veel erinevatel viisidel ja teise valikuna pakume kergelt magustatud marju, mis ei ole enam nii hapukad kuid samas on säilitanud hapuka meki koos vitamiinide ja antioksüdantidega. Muidugi ikka ilma keemiata ja säilitusaineteta. Osad marjad on belgia šokolaadisrüüs, mis on suunatud suurtele magusa- ja šokolaadisõpradele.

Hetkel on valikus 9 erinevat marja ja vilja. Mu enda suurimateks lemmikuteks on aroonia, ebaküdoonia, mustikas ja jõhvikas. Toiduvalmistamisel lihtsalt i m e l i s e d. Lapsele pakun naturaalseid hapusid maitseid, kuid, muidugi maitsevad talle hirmsasti ka šokolaadiga marjad, kui mul juhuslikult juhtuvad need käekotis olema. Lastele soovitan aga siiski anda krõbistada hapusid marju. Üks mari korraga suhu ei tundugi nii hapu. Marjapaki võib kaasa haarata kõikjale – randa ja jalutuskäigule ja kui kõht tühjaks läheb ja kodu veel kaugel, siis on ka hapud marjad krõbistamiseks maitsvad.

Nii tegin oma elus kannapöörde ning eemaldusin IT valdkonnast, kus olin harjunud koordineerima immateriaalsete veebipõhiste teenuste müüki.   Nüüd on mul laual viljad. Lõhnavad, värvikirevad, elavad. Eelistatult eestimaised, kuid ka põhjamaadest korjatud, et säilitada laiem nomenklatuur, mõistlik hind ning väga hea kvaliteet.

Ecomari missioon ongi ärgitada inimesi leidma tee tagasi põhjamaiste viljade juurde. Lõunamaised viljad on ahvatlevad – värvikirevad, suured, maitsekad ning kauplustest alati kättesaadavad. Lisaks on neil hea sälivusaeg ning neid leidub väga paljudes toodetes – mahlades, müslides, küpsetistes, hoidistes ning kõikvõimalikul kujul igasugustes maiustes.

Põhjamaine vili on palju tagasihoidlikum. Oma välimuselt. Reeglina väiksemõõduline. Tagasihoidliku värviga. Pigem hapukas kui magus. Õrn. Tihtilugu ka hinna poolest kallim. Tundlik ning põhjamaise kliima tõttu saagikuselt ettearvamatu.  Aga ka müstiline – millise pika ja raske teekonna läbib mari valmides, kuidas ta talletab põhjamaa üürikese suve jooksul paistva päikeseenergia, milliste pingutustega sünteesib mari endasse niivõrd suure koguse erinevaid vitamiine.

Ecomari viljad on aeglaselt kuivatatud, et säiliks marja toiteväärtus ning pehmem tekstuur. Viljad on saadaval tõeliselt ehedatena-hapumaitselistena kui ka väheselt magustatuna, võimaldades marju tarbida snäkina ning toiduvalmistamisel.

Loodan, et suudame pakkuda häid maitseelamusi ning tuua vaheldust igapäevastele snäkkidele. Kõik küsimused, koostööettepanekud on üliväga teretulnud: mari @ecomari.eu

Teie Ecomari marjatiim

11875259_10207744380870402_3224197236680101116_o