Ebaküdooniat nimetatakse põhjamaiseks sidruniks ning seda mitte sugugi asjata. Ebaküdoonia sisaldab rohkem C-vitamiini kui lõunamaa päikese käes valmiv sidrun. Põhjamaise viljana talub see põõsastaim hästi külma – vaid erandkordadel eriti külma pakase käes võib täheldada külmavõetud oksi. Ebaküdoonia sisaldab ka sidrunhapet, mis tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.

Valmimisaeg on sel põhjamaisel väeviljal pikk – valmides alles oktoobris-novembris. Vilju saab korjata ning tarvitada ka varem, kuid hilissügisel on nende viljadel eriti maitsev mekk. Pärast korjet on soovitav marjadel lasta jahedas-hämaras ruumis järelvalmida.

Ebaküdoonia viljadest valmistatakse moosi, marmelaadi ning siirupit, kuid samuti on see vili tänuväärne lisand teiste taimede-viljade juures, sealhulgas kõrvitsahoidise ning mahlade valmistamisel.

Ebaküdoonia on rikas c-vitamiini poolest, sisaldades seda enam kui sidrun, Viljades, lehtedes ning seemnetes leidub rikkalikult  rohkelt orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid, vitamiine ning mikroelemente.

Meie marjasegudes on ebaküdoonia tänuväärne lisand, andes hapukat mekki ning ärgitades maitsemeeli.Aeglasel kuivatamisel säilivad marja nii väärtuslikud mikroelemendid, eeterlikud õlid ning vitamiinid.

Kuivatatud marjad sobivad ideaalselt jogurti maitsestamiseks: lisa kreeka jogurtisse peenestatud kuivatatud ebaküdoonia ning teised marjad. lase veidi seista ning naudi maitseid!

Müsli rikastamiseks rösti kuivatatud peenestatud marjad kuival pannil mõne hetke ning lisa müslisegusse.

Kookide-küpsiste valmistamisel annab ebaküdoonia samuti mõnusa maitsenüansi. Vilja kasutamisvõimalusi on rohkelt. Anna meile teada, kui oled katsetanud marju mõnes eriti huvitavas retseptis või saanud laheda tulemuse.